Elektrilised jalgrattad

esto desktop esto desktop tablet esto desktop mobile
60 toodet
Hinna järgi
€
€
  • 9 toodet
Suuruse järgi
  • 8 toodet
  • 32 toodet
  • 41 toodet
  • 38 toodet
  • 37 toodet
  • 1 toodet
  • 13 toodet
  • 1 toodet
Kaubamärgi järgi
  • 23 toodet
  • 14 toodet
  • 12 toodet
  • 7 toodet
  • 2 toodet
  • 1 toodet
  • 1 toodet
Tootetüübi järgi
  • 16 toodet
  • 15 toodet
  • 12 toodet
  • 6 toodet
  • 6 toodet
  • 5 toodet
Soo järgi
  • 56 toodet
  • 49 toodet
  • 3 toodet
  • 1 toodet
  • 1 toodet
Harrastuse järgi
  • 19 toodet
  • 13 toodet
  • 11 toodet
  • 10 toodet
  • 7 toodet
  • 6 toodet
  • 6 toodet
  • 5 toodet
  • 1 toodet
  • 1 toodet
Värvi järgi
  • 10 toodet
  • 9 toodet
  • 7 toodet
  • 6 toodet
  • 6 toodet
  • 4 toodet
  • 4 toodet
  • 3 toodet
  • 2 toodet
  • 2 toodet

Elektrijalgratas – mugavam sõit linnas ja looduses

Elektrijalgratas on viimastel aastatel muutunud üheks populaarsemaks rattatüübiks nii Euroopas kui ka Eestis. Pedaalimist toetav mootor muudab märgatavalt mugavamaks pikemad sõidud, künkliku maastiku ja igapäevase tööteekonna.

Meie valikust leiad erineva võimsuse ja sõiduulatusega elektrirattaid nii linnatänavatele kui ka metsaradadele: elektrilised linnarattad, elektrilised matkarattad, elektrilised maastikurattad ja kastirattad. Valida saab ka mugava madala raamiga mudelite seast. Kui sa pole elektriratast veel proovinud, on õige aeg seda teha.



Elektrijalgratas ja sõiduulatus – kui kaugele jõuad?

Aku on elektrijalgratta süda – selle mahutavus määrab, kui kaua saab ühe laadimisega sõita. Mahutavust mõõdetakse vatt-tundides (Wh) ja see jääb tavaliselt 300–750 Wh vahele.

Üldistatult piisab 300–400 Wh akust linnas lühemateks igapäevasõitudeks, näiteks tööle ja tagasi, 400–500 Wh universaalseks kasutuseks ning 500–750 Wh pikemateks rattamatkadeks ja künklikule maastikule, kus mootorilt rohkem abi küsitakse. Tegelik sõiduulatus sõltub lisaks sõitja kaalust, valitud abitasemest, maastikust, rehvirõhust ja temperatuurist.

Eestis tuleb arvestada ka sellega, et külma ilmaga (alla 0 °C) võib sõiduulatus väheneda umbes 20–30%, sest aku keemilised protsessid aeglustuvad. 300–500 Wh aku täislaadimine võtab standardlaaduriga tavaliselt 3–5 tundi. Liitiumioonaku talub sõltuvalt mudelist ja kasutusest ligikaudu 500–1000 täislaadimistsüklit, mis tähendab regulaarse kasutuse korral mitut aastat sõitu. Aku mahutavus väheneb järk-järgult, mistõttu hea hooldus pikendab selle eluiga oluliselt.



Mootorid annavad taustal hoogu

Elektrijalgratta mootor toetab sõitja pedaalimist ning selle paigutus ja võimsus mõjutavad sõidutunnet ja maastikuvõimekust. Tavaliselt on rattal 3–5 abitaset, näiteks Eco (väike abi, pikk sõiduulatus), Tour/Normal (universaalne), Sport (tugev abi) ja Turbo (maksimaalne abi). Taset valitakse maastiku ja eesmärgi järgi – mida suurem abi, seda kiiremini aku tühjeneb.

Keskmootor (mid-drive) paikneb vändasõlme juures ja kannab jõu üle keti kaudu, seega töötab see koos käikudega. See annab loomulikuma sõidutunde ja parema maastikuvõimekuse, mistõttu sobib eriti hästi maastiku- ja matkaratastele.

Rummumootor (hub motor) paikneb esi- või tagaratta rummus ja töötab käikudest sõltumatult. See on lihtsam ja soodsam lahendus, mis sobib hästi linnasõiduks tasasel maal.

Elektrijalgratta mootori nimivõimsus võib Eestis ja Euroopa Liidus olla kuni 250 W, mis on piisav nii linnasõiduks kui ka rattamatkaks. Pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) näitab, kui jõuliselt mootor näiteks tõusul aitab – linnamudelitel on see sageli umbes 30–50 Nm, matka- ja maastikumudelitel 60–85 Nm või rohkemgi.



Elektrirattad ja Eesti seadused

Eestis on tavaline pedaalimist toetav elektriratas liikluses võrdsustatud jalgrattaga ega vaja registreerimist. Elektrijalgrattaks loetakse ratast, mille mootori nimivõimsus ei ületa 250 W ja mille abi lakkab, kui kiirus jõuab 25 km/h või kui sõitja lõpetab pedaalimise.

Sellise elektrijalgrattaga sõitmiseks ei ole vaja juhiluba ega kohustuslikku liikluskindlustust. Kehtivad samad reeglid nagu jalgratturile: alla 16-aastane peab kandma kiivrit, sõiduteel iseseisvalt sõitmiseks vajab 10–15-aastane jalgratturi juhiluba ning pimedal ajal peavad põlema ees valge ja taga punane tuli. Kui ratas liigub ka ilma väntamata või mootor aitab üle 25 km/h, ei ole see enam jalgratas ja sellele kehtivad teised nõuded.

Kiired elektrirattad (speed pedelec, abi kuni 45 km/h) liigituvad mopeedide hulka ning nõuavad registreerimist, liikluskindlustust ja vastavat juhtimisõigust. Eestis näeb neid veel harva ja need erinevad oluliselt tavalisest 250 W elektrirattast.



Elektriratas: hooldus ja hoiustamine

Kvaliteetne elektriratas teenib sind pikki aastaid, kui seda õigesti hooldada. Elektrijalgratta eluiga sõltub mehaaniliste osade hooldusest ja eriti aku õigest käsitsemisest.

Eestis on suvi elektrirataste põhiline kasutusaeg ja kui ratast talvel ei kasutata, on õige hoiustamine väga oluline. Akut soovitatakse hoida osaliselt laetuna, umbes 30–60% juures, kuivas ja jahedas toatemperatuuril ruumis. Täiesti tühjana või täis laetuna pikalt seismine lühendab aku eluiga.

Väga külmal ajal tasub arvestada tootja lubatud kasutustemperatuuriga. Külm vähendab sõiduulatust, kuid aku laadimine peaks toimuma alati toatemperatuuril. Kui ratas seisab talvel väljas või külmas kuuris, võta aku ära ja hoia seda toas.

Mehaanikale kehtivad jalgrataste üldreeglid: kontrolli regulaarselt pidureid, ketti, käike ja rehvirõhku. Elektrisüsteemi ja mootori kontrolliks soovitavad tootjad korralist hooldust vähemalt kord aastas.

Elektrijalgrattal on pakkuda palju nii linnas kui ka looduses. Vaata Decathloni elektrijalgrataste valikut ja leia endale sobiv ratas igapäevaseks sõiduks või pikemateks retkedeks.